Euroopa teaduse- ja tehnoloogiavaldkonna koostöövõrgustiku COST FP1303 „Perfomance of Biobased Building Materials“ alamprojektis osalevad 28 Euroopa teaduasutust ja tööstusettevõtet, Eestist lisaks Tallinna tehnikaülikoolile ka Eesti maaülikool.

Neli aastat vältava ühiskatsetuse käigus testitakse erinevate puiduliikide ja termotöödeldud puidu ning roostevabade ja tsingitud kruvide vastupidavust ilmastikutingimustele. Oma katseks on TTÜ puidu ja komposiitide uurimisrühm paigutanud ülikooli linnaku ühe õppehoone katusele välitingimustesse kaks testlauda, millest ühel, nn rahvusvahelisel testlaual, on katsetamiseks viimistlemata harilik kuusk ja harilik tamm ning termotöödeldud harilik kuusk), teisel testlaual aga Eestist pärit puit (puidukaitsevahendiga Impralit-KDS erineva immutusastmega immutatud harilik kuusk).

Projekti tulemusena on kogutud väärtuslik informatsioon erinevate geograafiliste asukohtade mõju kohta puidu ja kinnitusvahendite vastupidavusele. Andmelogerite ja andurite komplekti abil kogutakse infot puidu niiskuse ja välistemperatuuri kohta. Kohalikud ilmajaamad üle Euroopa annavad infot UV-kiirguse intensiivsuse ning päikeseliste päevade ja sademete kohta. Kindla testprogrammi alusel hinnatakse mädanike ja hallituste teket, lõhesid, kruvide korrosiooni, mõõdetakse värvuse muutusi kolorimeetriga jm.

COST FP1303 projekti juhtrühma liige, puidutöötlemise õppetooli professor Jaan Kers: „Käesoleva üle-Euroopalise teadusprojekti põhieesmärk on tutvustada puitu kui väärtuslikku ning samas keskkonnasäästlikku ja õige viimistluse ja konstruktsiooni korral vastupidavat ehitusmaterjali. Kõik ühisprojektis osalejad saavad oma kasutusse mõistagi ka teiste riikide testandmed“.
„Eesti kliimaoludes kasvanud tugev ja vastupidav põhjamaine okaspuit sobib kasutamiseks nii puitehitiste konstruktsioonis kui viimistletud fassaadimaterjalina. Kahjuks kasutatakse seda ehituses ikka veel vähe“, nendib TTÜ puidu ja komposiitide uurimisrühma juht, professor Kers.

TTÜ puidutöötlemise õppetoolil on arvukalt sidemeid paljude Eesti metsa- ja puidutööstuse ettevõtetega, ka ühe testlaua katsealune puit on pärit AS Impresti poolt erinevate tehnoloogiliste protsessidega immutatud hariliku kuuse materjalist.

Professor Jaan Kersi sõnul loodetakse uurimise lõppeesmärgina saada kinnitust puitmaterjalide ja nende kinnitusvahendite vastupidavuse erisustele erinevates geograafilistes piirkondades. Uurimistulemusi saab kasutada puidu efektiivseks kaitsetöötlemiseks, et toota puitfassaade ja välimööblit.

„Kui puitu korralikult viimistleda ja ehitustegevuses konstruktsiooniliselt õigesti kasutada, on see väga vastupidav ja kvaliteetne ehitusmaterjal, mille kasutus elamuehituses ja avalike hoonete ehitamisel peaks tulevikus kindlasti kasvama“, kinnitab uurimisrühma juht.

Lisainfo: professor Jaan Kers, jaan dot kers at ttu dot ee

Tekst: Kersti Vähi, TTÜ teadusosakond