EMTL osales ettevõtjate ümarlaua kohtumisel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis

EMTL osales ettevõtjate ümarlaua kohtumisel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis

Sel nädalal osales Eesti Mööblitootjate Liit Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis toimunud ettevõtjate ümarlaua kohtumisel, mis leidis aset 26. mail. Kohtumisel arutati Eesti majanduskasvu kava järgmisi prioriteete ning 2027. aasta tegevussuundi.

EMTL osales kohtumisel põhjaliku ettepanekute dokumendiga, milles keskenduti tootmissektori konkurentsivõimele, tööstusinnovatsioonile, oskustööjõule, tootmisvõimekusele ning kohaliku ressursi kõrgema lisandväärtusega väärindamisele Eestis.

Liidu seisukohad pälvisid kohtumisel tähelepanu ning mitmed teised ettevõtlusorganisatsioonid tõid positiivselt esile EMTL käsitluse tööstusinnovatsioonist ja praktilise tootmisinnovatsiooni rollist Eesti majanduses. Töövõtupraktika ning kutsehariduse teemad pälvisid tähelepanu ka majandus- ja tööstusministri Erkki Keldo poolt.

Tööstusinnovatsiooni mõiste laiendamine Eesti majanduspoliitikas

EMTL rõhutas, et Euroopa ja OECD käsitlevad protsessiinnovatsiooni täisväärtusliku innovatsiooniliigina, kuid Eestis keskenduvad innovatsioonimeetmed endiselt peamiselt teadus- ja arenduspõhistele projektidele.

Liit tõi välja, et tootmissektori innovatsioon sünnib praktikas sageli:

• automatiseerimisest
• robotiseerimisest
• tootmise digitaliseerimisest
• CNC- ja AI-põhistest tootmislahendustest
• energiatõhusatest tehnoloogiatest
• MES- ja ERP-süsteemidest
• põhivarainvesteeringutest

EMTL rõhutas, et tootlikkuse kasvu kõige otsesem tee — tootmisprotsesside, tootmistehnoloogia ja põhivara uuendamine — jääb Eestis jätkuvalt süsteemselt alatoetatuks.

Liit tõi kohtumisel välja ka rahvusvahelised näited:

• Saksamaa laiendas teadus- ja arendustegevuse maksusoodustust ka innovatsiooniprojektidega seotud põhivara amortisatsioonile ning ZIM-programm toetab tootmisettevõtete automatiseerimist ja tootmisprotsesside arendamist.
• Austria rakendab 14% tagastatavat maksusoodustust tootmisprotsesside arendamisega seotud investeeringutele.
• Soome innovatsioonisüsteem toetab paralleelselt nii teadusmahukat kui ka praktilist tootmisinnovatsiooni.

EMTL tegi ettepaneku kaaluda Saksamaa ZIM-programmi eeskujul pidevalt avatud ja väiksema bürokraatiaga toetusmeetmeid tootmisettevõtetele.

Riigihanked kui Eesti tööstus- ja majanduspoliitika tööriist

EMTL rõhutas, et avaliku sektori hangetes ei tohiks domineerida ainult madalaim hind.

Liit tõi välja Rahandusministeeriumi statistika, mille järgi valiti 2024. aastal 86% riigihangete võitjatest madalaima hinna alusel.

EMTL rõhutas, et mööbli tegelik maksumus ei ole ainult ostuhind ning arvesse tuleb võtta:

• kasutusiga
• hooldus- ja remondivõimekust
• garantiid
• tarnekindlust
• CO₂ jalajälge
• parandatavust
• materjalide päritolu läbipaistvust

Liit tõi välja, et kvaliteetse Eesti mööbli kasutusiga on sageli 15–25 aastat, odavate importtoodete praktiline kasutusiga aga vaid 3–5 aastat.

Paradoksaalsel kombel kaotavad Eesti mööblitootjad, kes ekspordivad edukalt Skandinaavia, Saksamaa ja Suurbritannia turgudele, sageli kodumaised riigihanked pakkujatele, kelle konkurentsieelis põhineb odavamal tööjõul ja pikematel tarneahelatel.

EMTL rõhutas, et riigihanked peaksid senisest rohkem toetama:

• Eesti tootmist
• kohaliku puidu väärindamist
• regionaalset tööhõivet
• kriisikindlust
• majandusjulgeolekut

Töövõtupraktika süsteemi loomine täiskasvanutele

EMTL tõi kohtumisel esile vajaduse luua Eestis paindlik töövõtupraktika süsteem inimestele, kes:

• ei ole töötud
• ei ole õppijad
• soovivad teha karjäärimuutust või omandada praktilisi oskusi tootmissektoris

Liit rõhutas, et praegune süsteem on üles ehitatud peamiselt noortele ning Töötukassa tööpraktika:

• kestab maksimaalselt neli kuud
• on suunatud ainult registreeritud töötutele
• ei lahenda pikaajalise oskuspõhise väljaõppe vajadust

Mööbli- ja puidutööstuses kestab praktiline väljaõpe sageli 6–18 kuud ning lõpeb kutseeksamiga.

EMTL tõi välja ka Euroopa näited:

• Taani toetab täiskasvanute õpipoisilepinguid riikliku palgatoetusega.
• Saksamaa toetab ettevõttepõhist ümberõpet sõltumata vanusest.
• Austria võimaldab õpipoisilepinguid ilma vanusepiiri ja kohustusliku koolisidumiseta.
• Soome võimaldab täiskasvanute õpipoisiõpet otse ettevõttes.
• Prantsusmaa professionaalse väljaõppe leping võimaldab täiskasvanutel karjääri vahetada ilma eelneva õpilasstaatuseta.

EMTL tegi ettepaneku luua töövõtupraktika eraldi õigusliku vormina:

• mis ei eelda õppija staatust
• mis ei eelda töötuna arvelolekut
• mis on avatud ka töötavatele inimestele
• mis võimaldab praktikat ka põhitöö kõrvalt või puhkuse ajal
• mis võimaldab ettevõttel inimest juhendada ilma kohese täistööajaga töölepingu kohustuseta

Töövõtupraktika ning kutsehariduse teemad pälvisid tähelepanu ka majandus- ja tööstusministri Erkki Keldo poolt.

Kutseharidus ja oskuspõhise õppe jätkusuutlikkus

EMTL tõi kohtumisel esile, et kutsehariduse reform on üles ehitatud peamiselt noortele ning jätab tagaplaanile:

• täiskasvanud õppijad
• elukestva õppe
• rahvusvaheliselt tunnustatud oskuspõhise kutseõppe

Liit rõhutas, et mööbli- ja puidutööstuses väljastatakse igal aastal ligikaudu 200 rahvusvaheliselt võrreldavat EKR/EQF-põhist kutsetunnistust.

EMTL tõi välja, et:

• rahvusvaheliselt tunnustatud kutsed peavad säilima
• tasuline kutseõpe ei tohiks laieneda täiskasvanud töötajatele
• kutsesüsteem peab säilitama rahvusvahelise võrreldavuse
• tööstussektor peab olema kutsehariduse loomulik partner

Liit rõhutas ka probleemina asjaolu, et praegune oskuste vajaduse hindamise süsteem tugineb suurel määral TÖR-andmetele, mis ei kajasta tegelikku olukorda tootmissektoris.

TÖR-andmetes kajastuvad:

• ametinimetused
• ametipositsioonid

kuid mitte:

• töötajate tegelik haridustase
• kutsekvalifikatsioonid
• rahvusvaheliselt võrreldavad oskused
• tegelik erialane kompetents

Praktikas tähendab see, et inimene võib töötada tisleri, CNC operaatori või tootmistehnoloogi ametinimetusega ilma vastava kutsetunnistuse või erialase väljaõppeta ning süsteem käsitleb seda siiski kvalifitseeritud tööjõuna.

EMTL hinnangul moonutab see:

• tööjõuvajaduse analüüse
• oskuste prognoose
• kutsehariduse vajaduse hindamist
• reaalse oskustööjõu puuduse ulatust tootmissektoris

Liidu hinnangul ei saa oskuspõhine õpe olla jätkusuutlik, kui rahvusvaheline tunnustus süsteemist eemaldatakse ning oskuste vajaduse hindamine ei põhine tegelikel kvalifikatsioonidel ja kompetentsidel.

EIS, eksport ja tööstusinnovatsioon

EMTL tõi välja, et TAIE arengukava üheks prioriteediks on kohalike ressursside väärindamine ning mööblitööstus on selle väärindamisahela kõrgeima lisandväärtusega osa.

Liit rõhutas, et Eesti mööblitootjad ekspordivad ligi 500 miljoni euro väärtuses mööblit aastas ning tootmisettevõtted vajavad:

• pikaajalisemat ekspordituge
• abi turule sisenemisel
• tuge rahvusvahelise müügivõimekuse kasvatamisel
• automatiseerimise ja digitaliseerimise toetusi ka ilma kohustusliku T&A komponendita

EMTL tõi kohtumisel positiivse arenguna välja ka selle, et vaatamata keerulisele majanduskeskkonnale kasvas Eesti mööblitööstuse eksport 2025. aasta esimese kolme kvartaliga 5%, mis näitab sektori tugevat rahvusvahelist konkurentsivõimet ja kasvupotentsiaali.

Järgmise kahe nädala jooksul kogub EMTL liikmesettevõtetelt täiendavat sisendit ja ettepanekuid, mille põhjal koostatakse lõplik seisukohtade dokument edastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.