Eesti Mööblitootjate Liit osales kutse- ja oskussüsteemi uuendusi tutvustaval seminaril ning toob välja valdkonna murekohad

Haridus- ja Teadusministeerium ning Kutsekoda korraldasid 10. detsembril seminaripäeva, kus tutvustati kutse- ja oskussüsteemi kavandatavaid muudatusi. Eesti Mööblitootjate Liit oli kohal, et saada ülevaade planeeritavatest reformidest ning hinnata, kuidas need võivad mõjutada tööstusettevõtteid ja tööjõu järelkasvu.

Seminaril tutvustati oskuspõhise lähenemise põhialuseid. Fookus liigub seniselt tasemepõhiselt kutsesüsteemilt kompetentsiprofiilidele, mis kirjeldavad valdkonna oskusi ja tegevusnäitajaid laiemalt. Ettekannetes selgitati, et kompetentsiprofiilidel nähakse tulevikus rolli nii õppekavade koostamisel kui hindamise alusena. Esitleti ka Oskuste Kompassi arendust, mis koondab erinevad oskused, ametid ja OSKA prognoosid ühtsesse digikeskkonda, et tagada tööturu vajadustele paremini vastav info.

Reformi eesmärk on luua paindlik ja oskustel põhinev süsteem, mis aitab tööandjatel paremini mõista töötajate pädevusi ning toetab õppijate karjäärivalikuid. Seminarilt jäi mulje, et plaanitakse laiendada oskuste ja ametite kirjelduste mahtu ning kaasajastada kogu kutse- ja haridussüsteemi loogikat.

Eesti Mööblitootjate Liidu hinnangul on uuenduste eesmärk mõistetav, kuid mitmed kavandatud muudatused tekitavad tõsiseid küsimusi. Murelikuks teeb võimalus, et senised selgelt määratletud kutsetasemed võivad hajuda ning tööandjatel ei ole enam võimalik sama kindlalt hinnata lõpetajate tegelikku oskuste taset. Liidu arvates tagavad praegused kutsestandardid läbipaistvuse, selge vastutuse ja rahvusvaheliselt arusaadava kvalifikatsiooni, mis on olnud Eesti tugevus.

Erilist tähelepanu vajab ka esmakutse süsteem, mille järgi võivad õppijad saada kvalifikatsiooni ilma eraldi kutseeksamita. Sellisel juhul liiguks vastutus hindamise eest rohkem õppeasutustesse, mis ei pruugi tagada valdkondadeüleselt ühtset kvaliteeti. Tööstusettevõtete jaoks on oluline, et uued töötajad oleksid reaalselt valmis tootmisprotsessides osalema ning valdaksid erialaseid oskusi, mitte ainult üldiseid kompetentse.

Avalikel esinemistel on nii Eesti Vabariigi peaminister kui ka majandus- ja kommunikatsiooniminister toonitanud, et riigil on kiire vajadus oskuslike spetsialistide järele. Eesti Mööblitootjate Liidule jääb paraku mulje, et kavandatav reform ei pruugi sellele eesmärgile kaasa aidata. Kutseharidus võib muutuda paigaks, kuhu koonduvad pigem õppijad, kellel on seadusest tulenev kohustus koolis käia, mitte need, kes on motiveeritud omandama erialaseid oskusi ja soovivad tööturul panustada.

Eesti Mööblitootjate Liit peab vajalikuks jätkata sisukaid arutelusid, et tagada kutsehariduse kvaliteedi püsimine ja spetsialistide järelkasvu tugevus. Meie seisukoht on, et Eesti vajab tugevat ja tööandjatega tihedalt seotud kutseharidust, milles kvalifikatsioonitasemed on selgelt mõistetavad ning erialane pädevus kontrollitult tagatud.