05 | 02 | 26
Eesti Mööblitootjate Liit tõstatas tänasel tööstuse ümarlaual puidu väärindamise, ekspordi ja hariduse kriitilised küsimused
Täna, 5. veebruaril 2026 toimus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel tööstuse ümarlaua kohtumine, kus arutati Euroopa tööstuspoliitika arenguid, MKMi 2026. aasta tööstuse fookusi ning liitude ootusi riigile ja omavahelisele koostööle. Eesti Mööblitootjate Liit osales ümarlaual selge eesmärgiga tuua esile mööblitööstuse roll puidu väärindamise, ekspordi ja oskuste hoidmise kontekstis.

Ümarlaual käsitleti muu hulgas tööstuse kiirendamise määrust (Industrial Accelerator Act, IAA), mille eesmärk on tugevdada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet, lihtsustada loamenetlusi ning suunata riigihangetes ja toetusskeemides eelistusi Euroopa päritolu ettevõtetele ja toodetele. EMTL rõhutas, et IAA rakendamisel tuleb arvestada ka keskmise energiakasutusega, kuid ekspordile suunatud ja kõrge lisandväärtusega tööstusi, sh mööblitööstust, et need ei jääks meetmete fookusest välja.
Mööblitööstus on selgelt ekspordile orienteeritud sektor – üle 70% toodangust müüakse välisturgudele, kokku 66 riiki üle maailma ning enam kui 400 miljoni euro väärtuses aastas. EMTL-i hinnangul ei kajastu sektori tegelik majanduslik kaal ja panus Eesti ekspordis piisavalt riiklikes prioriteetides. Puitu käsitletakse sageli toormena või jäätmete vaates, samas kui mööblitootmine on puidu mehaanilise väärindamise kõrge aste, mis loob töökohti, hoiab piirkondi elujõulisena ja kasvatab Eesti ekspordivõimekust.
Arutelus juhiti tähelepanu ka regulatiivse koormuse kasvule. Mööblitootmine ei tähenda ühte tooret ega ühte tarneahelat – ühes mööblitootes võib olla kasutusel kümme või enam erinevat puiduliiki erinevatest päritoluriikidest. Sellise mitmekesise tarneahela päritolu ja vastavuse haldamine muudab ettevõtete igapäevase töö keerukaks ning nõuab rakenduslikult mõistlikke ja proportsionaalseid lahendusi, eriti ekspordile suunatud tootjate puhul.
Lisaks tööstus- ja ekspordipoliitikale tõstatas EMTL ümarlaual ka hariduse ja oskuste järelkasvu teema. Liidu hinnangul on murettekitav, et puidu- ja mööblitööstusega seotud kutsed, mis ei tulene otseselt seadusest, on kadumas, katkestades oskuste järjepidevuse kogu haridusahelas. Samuti juhiti tähelepanu asjaolule, et vananeva rahvastikuga riigis puuduvad toimivad töövõtupraktika ja täiskasvanute ümberõppe võimalused tööstusesse sisenemiseks.
Eesti Mööblitootjate Liidu jaoks on keskne eesmärk hoida fookuses puidu väärindamine, eksport ja oskuste säilimine ning teha mööblitootjate hääl riigi tasandil kuuldavaks. Liit jätkab aktiivset dialoogi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning teiste partneritega, et mööblitööstuse roll Eesti majanduses oleks edaspidi selgemalt nähtav ja väärtustatud.