Mööblitööstus Eestis – hetkeseis ja tulevik OSKA prognoosi järgi (2019–2027)

Mööblitööstus on Eestis pikkade traditsioonidega tööstusharu, mis on maapiirkondades oluline tööandja ning aitab väärindada kodumaist toorainet. Mööblitootmisega tegeleb Eestis enam kui 700 ettevõtet, mis annavad tööd ligi 8000 inimesele (tööjõu-uuringu andmetel on sektoris hõivatute arv umbes 10 000). Suuremate ettevõtete kõrval on mööblitegemine väljundiks ka pereettevõtetele ja ühemehefirmadele, kes suudavad üksikutes niššides ja eritellimusi tehes konkurentsivõimelised olla.
(OSKA, 2020, lk 39)

Töötajate arvu poolest suuremad mööblitööstusettevõtted asuvad peamiselt Põhja- ja Kagu-Eestis. Sektori suurimad ettevõtted on pehme mööbli tootjad OÜ Fleming, OÜ Bellus Furniture ja AS Antsla-Inno, büroomööbli tootja AS Standard, mööblidetailide tootja Flexa Eesti AS, puitmööbli valmistaja Gomab OÜ ning peamiselt magamistoasisustust tootev Delux Production OÜ.
(OSKA, 2020, lk 39)

Mööblitööstusel on viimastel aastatel olnud head ajad, sest siseturu ostujõud on kasvanud ja vähenenud on surve eksportida. Sellegipoolest suudetakse eksporti kasvatada. Masstootmises Eestil eelist ei ole, kuid väiksemad seeriad ja kiire tarne aitavad konkurentsis püsida.
(OSKA, 2020, lk 39)

Allikas: Statistikaameti Eesti tööjõu-uuring: MKM-i tööjõuvajaduse je pakkumise prognoos; OSKA

Hõivatute arv on püsinud stabiilselt 9–10 tuhande vahel ning 2027. aasta prognoosi kohaselt kasvab see ligikaudu 10 tuhande inimeseni.
(Allikas: Statistikaamet; MKM-i tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoos; OSKA)

OSKA metsa- ja puidutööstuse uuring hõlmas ka mööblitööstuse peamisi ametialasid. Selle uuringu järgi võiks hõive mööblitööstuses püsida stabiilsena või veidi tõusta. Prognoositud on spetsialistide osatähtsuse suurenemist (tootedisainerid, tööstus- ja tootmisinsenereid), arvuliselt on see siiski rohkem oskustöötajate valdkond. Oskustöötajad moodustavad umbes 70% hõivatutest.
(OSKA, 2020, lk 40)

Mööblitööstuses on kõige rohkem tislerid, kellest ligi kahel kolmandikul on kutse- või rakenduskõrgharidus. Kõige rohkem erialase haridusega töötajaid tuleb kutsehariduse kaudu (materjalitöötlus). Puidutöötlemispinkide seadistajatest ja operaatoritest ligi pooltel on kutseharidus (ehitus ja tsiviilrajatised, materjalitöötlus). Suuremate ametialade hulka kuuluvad veel polsterdajad (haridustaust sarnane seadistajatega) ja masinõmblejad (kutse- või rakenduskõrgharidus üle 60% töötajatest, suurem osa lõpetajatest tulnud tekstiili ja rõivaste valmistamise õppevaldkonnast).
Tööjõuvajaduse ja -pakkumise analüüs viitab mitmel oskustöötaja ametialal noorte kutse- ja kõrgharidusega töötajate võimaliku puudujäägi tekkele tulevikus, kuid täiskasvanud lõpetajad aitaksid seda puudujääki katta.
(OSKA, 2020, lk 40-41)

Seotud sektorid ja nende mõju mööblitööstusele

Puidutöötlemine
Puidutöötlemine on mööblitööstuse peamine sisendmaterjali allikas. Puidutööstuse areng ja ekspordivõime määravad tooraine kättesaadavuse, hinna ning kvaliteedi. OSKA andmetel püsib puidutöötlemise hõivatute arv stabiilne, kuid sektori tootlikkus ja jätkusuutlikkus sõltuvad tehnoloogia uuendamisest, tööjõu kvalifikatsioonist ja eksporditurgude nõudlusest. Töötajate puudus on eeskätt oskustööliste seas – tislerid, sae- ja höövelpinkide operaatorid ning tootmisliinide seadistajad.
(OSKA, 2020, lk 22–23)

Masinatööstus
Masinatööstus ja seadmete tootmine on mööblitööstusele strateegiline tugisektor, mis tagab tootmisautomaatika, seadistuse ja hoolduse. OSKA toob välja kasvava vajaduse seadistajate, mehhatroonikute ja tööstusautomaatika spetsialistide järele. Masinatööstuse areng suurendab võimalusi kodumaise seadmetehnoloogia kasutamiseks mööblitootmises, vähendades sõltuvust imporditud masinatest ja hooldusest.
(OSKA, 2020, lk 35–37)

Energeetika ja ringmajandus
Energeetika ja jäätmekäitlus mõjutavad mööblitootmist toorme hinna, energiakulu ja keskkonnanõuete kaudu. Ringmajanduse põhimõtted — materjalide taaskasutus, jäätmete vähendamine ja toodete parandatavus — muutuvad OSKA hinnangul lähiaastatel keskseks. Mööblitootjate konkurentsivõime sõltub järjest enam sellest, kui tõhusalt suudetakse rakendada energiatõhusust, jäätmevähendust ja materjalide päritolu jälgitavust.
(OSKA, 2020, lk 42–44)

Ehitus ja kinnisvara
Ehitus- ja kinnisvarasektor määravad otseselt sisustuse ja mööblitellimuste mahu. Kui kinnisvara- ja ehitusturg aeglustub, väheneb mööblitootjate tellimusmaht. OSKA prognoosi järgi jääb ehitussektori hõivatute arv stabiilseks, kuid sõltub tugevalt investeeringutest ja majandustsüklist. Ehituse hooajalisus ja alltöövõtupõhine töökorraldus mõjutavad otseselt ka mööblitarnete ja sisustuse planeerimist.
(OSKA, 2020, lk 45–47)