EMTL osales OSKA inseneeria tööjõuvajaduse arutelul

Eile, 21. mail 2026 osales Eesti Mööblitootjate Liit Kutsekoja ruumides Tallinnas OSKA tehnika ja tehnoloogiavaldkonna tööjõuvajaduse arutelul, kus käsitleti puidutööstuse ja mööblitootmise inseneriaoskuste tulevikku. Arutelu oli osa HARNO tellitud uuringust, mis prognoosib inseneeria valdkonna tööjõuvajadust aastani 2030.

Suure rõõmuga märgime, et arutelul osales eksperdina meie värske liige August Kull Neiser Group AS-ist – üks Eesti mööblisektori kogenumaid ja tuntumaid tegijaid, kelle taust ühendab nii Neiser Groupi arendusjuhtimise kui ka pikaajalise ettevõtluskogemuse mööblitööstuses. Selline eksperditasemel kaasatus on valdkonnale oluline ning rõõmustav on näha, et meie liikmed on aktiivselt esindatud ka sektoriülestel aruteludel.

Mida uuring kaardistab?

OSKA uuringu eesmärk on kaardistada inseneeria valdkonnaga seotud ametid ja töötajate profiil Eesti tööjõuturul, hinnata tööjõuvajadust ja -puudust ning tööandjate ootusi kasvava vajadusega oskustele. Fookuses on juhid, insenerid ja tehnikud – oskus- ja lihttöötajad ning IKT-spetsialistid jäävad uuringust välja.

Hõivedünaamika andmed (töötamise register 2019–2025) näitavad, et inseneeria ametirühmades on töötajate arv kokku kasvanud 3%, seejuures inseneride arv 7% ja tehnikute arv 9%. Kategoorias „muu tööstus ja tootmine“, kuhu kuulub ka puidutööstus, töötab ligi 13 300 inimest – tegemist on inseneeria suurima alavaldkonnaga üle kõigi sektorite.

OSKA varasemad üldprognoosid on samuti toonud välja, et Eesti tööturgu mõjutavad lähiaastatel üheaegselt nii tööjõupuudus, tehnoloogiline areng kui ka vajadus kõrgema lisandväärtusega oskuste järele. Eraldi rõhutatakse digitaliseerimise, automatiseerimise ja roheoskuste kasvavat tähtsust.

Puidu- ja mööblitööstuse olulisemad trendid

Arutelul tõusid esile kolm peamist suundumust: tehnoloogia areng ja automatiseerimine (CNC-seadmed, robotlahendused, CAD/CAM, andmepõhine tootmisjuhtimine), keskkonnasäästlikkus ning ressursitõhusus (kliimaeesmärgid, taastuvad materjalid, puidu kõrgem väärindamine) ning rahvusvaheliste turgude ja tarneahelate kõikumine.

Kasvava vajadusega oskustena toodi välja juhtide puhul andmepõhine juhtimine ja digipöörde mõju hindamine, inseneride puhul CAD/CAM-pädevus ja AI-rakenduste kasutamine ning tehnikute puhul CNC-tehnoloogia ja seadmete ennetav hooldus.

Märkus andmete tõlgendamisel

Uuring toetub peamiselt Maksu- ja Tolliameti töötamise registri (TÖR) andmetele. TÖR on hõivemahu jälgimiseks väärtuslik allikas, kuid sellel on oluline piirang: registrisse kantud ametinimetus peegeldab tööandja poolt valitud klassifikaatori vastet, mitte töötaja tegelikku haridustaset ega oskuste profiili.

Tööandja valib klassifikaatorist lähima sobiva nimetuse, mis ei pruugi vastata sellele, mida töötaja tegelikult teeb ega millisel haridustasemel ta on. Ka OSKA metoodika kirjeldab, et prognoosimudel tugineb peamiselt TÖR-andmetele ning töötaja põhitöökoht määratakse registriandmete alusel.

Puidutööstuses, kus paljud kogenud spetsialistid on ametikohale kasvanud praktilise kogemuse kaudu ja ametinimetused on ettevõteti väga erinevad, tasub uuringu arvandmeid tõlgendada kriitilise pilguga. Praktikas täidavad paljud inimesed inseneri, tehnoloogi või tootearenduse rolle, kuid registris võivad nad olla märgitud hoopis üldisemate ametinimetuste alla – see tähendab, et puidu- ja mööblitööstuse tegelik inseneeriapädevus ei pruugi statistikas täielikult välja paista.

EMTL jätkab osalemist selles uuringus ning annab sisendit, mis aitab kutsehariduse ja kõrghariduse koolituspakkumist valdkonna tegelike vajadustega paremini kooskõlla viia.