EMTL rõhutas majandus- ja tööstusministriga kohtumisel tööstusinnovatsiooni, konkurentsivõime ja oskustööjõu tähtsust

Eesti Mööblitööstuse Liit (EMTL) osales 13. oktoobril Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis toimunud erialaliitude ümarlaual, kus kohtuti majandus- ja tööstusminister Liina Vahtrase ning ministeeriumi juhtkonnaga.

Kohtumise eesmärk oli tutvustada ministeeriumi lähiaja tegevusplaane ning kuulata erialaliitude ettepanekuid Eesti ettevõtluskeskkonna, tööstuse konkurentsivõime ja majanduskasvu edendamiseks.

EMTL tõi arutelus esile kolm peamist valdkonda, mis vajavad riigi senisest suuremat tähelepanu: tööstusinnovatsiooni toetamine, Eesti ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime tugevdamine ning tööjõu- ja kutsehariduspoliitika vastavusse viimine ettevõtete tegelike vajadustega.

Tööstusinnovatsioon peab olema Eesti majanduskasvu vedur

EMTL rõhutas, et innovatsioonipoliitika ei tohi piirduda üksnes teadus- ja arendustegevusega. Eesti majanduse tootlikkuse ja lisandväärtuse kasvatamisel on vähemalt sama oluline olemasolevate tööstusettevõtete tehnoloogiline areng.

Tööstusinnovatsioon tähendab tootmisprotsesside uuendamist, automatiseerimist, robotiseerimist, digitaliseerimist, energiatõhususe suurendamist ja materjalikasutuse optimeerimist. Need investeeringud võimaldavad ettevõtetel toota efektiivsemalt, vähendada kulusid ning pakkuda rahvusvahelistel turgudel konkurentsivõimelisemaid tooteid.

Näiteks võib mööblitootja investeering uude CNC-seadmesse, robotiseeritud tootmisliini või digitaalsesse tootmisjuhtimisse suurendada märkimisväärselt ettevõtte tootlikkust, ilma et sellega kaasneks klassikaline teadus- ja arendustegevus.

Liidu hinnangul tuleb tööstusinnovatsiooni käsitleda Eesti majanduspoliitika iseseisva prioriteedina ning luua toetusmeetmed, mis võimaldavad tootmisettevõtetel investeerida tehnoloogilisse arengusse ka ilma kohustusliku teadus- ja arendustegevuse komponendita.

Rahvusvaheline konkurentsivõime eeldab võrdseid tingimusi

Teise keskse teemana tõstatas EMTL Eesti ettevõtete konkurentsivõime rahvusvahelistel turgudel.

Liit juhtis tähelepanu vajadusele kujundada Eestis toodetud kaupadele ühtne rahvusvaheline katusbränd, mis aitaks suurendada Eesti toodete tuntust ja usaldusväärsust välisturgudel. Selline lahendus oleks eriti oluline väikestele ja keskmistele tootmisettevõtetele, kellel puuduvad sageli võimalused iseseisvaks rahvusvaheliseks turunduseks.

Samuti rõhutati, et Eesti peab vältima Euroopa Liidu õigusaktide ülevõtmisel põhjendamatult rangemate nõuete kehtestamist. Täiendavad riiklikud kohustused, maksud ja regulatsioonid võivad asetada Eesti tootjad ebasoodsasse olukorda võrreldes teiste liikmesriikide ettevõtetega.

Oluliseks peeti ka energiahindade, aktsiiside ja muude tootmiskulude mõju. Kui teised Euroopa riigid rakendavad oma tööstuse toetamiseks kulusid leevendavaid meetmeid, peab Eesti olema valmis kaaluma samaväärseid lahendusi.

Eesti ettevõtetelt ei saa oodata rahvusvahelist konkurentsivõimet, kui riiklikud otsused muudavad nende tootmistingimused konkurentidega võrreldes põhjendamatult kulukamaks.

Tööjõupoliitika peab põhinema tegelikel oskustel ja ettevõtete vajadustel

Kolmanda olulise teemana käsitleti oskustööjõu puudust, kutsehariduse reformi ja täiskasvanute ümberõppe võimalusi.

EMTL rõhutas, et tööjõuvajaduse prognoosimisel ei saa tugineda üksnes OSKA uuringutele, kui kasutatavad andmed ei kajasta piisava täpsusega töötajate tegelikku haridustaset ja kvalifikatsiooni. Töötamise registri andmed ei ole Eesti Hariduse Infosüsteemiga täielikult sünkroonitud ning üksnes ametinimetuse põhjal ei saa teha järeldusi inimese hariduse ega oskuste kohta.

Liidu hinnangul tuleb tööjõu- ja hariduspoliitika kujundamisel senisest enam arvestada ettevõtete tegeliku tööjõuvajaduse ning erialaliitude praktilise kogemusega.

Erilist muret valmistab kavandatav kutsesüsteemi reform. Rahvusvaheliselt võrreldavate ja tunnustatud kutsete asendamine üksnes baasoskuste hindamisega võib nõrgendada kutsehariduse kvaliteeti ning vähendada nii töötajate kui ka ettevõtete motivatsiooni kutseoskuste arendamiseks.

Kui seniste kutsete omandamine muutub tasuliseks ning nende rahvusvaheline tunnustatus ja väärtus tööturul vähenevad, võib suur osa väljatöötatud kutsetest jääda kasutuseta.

EMTL peab vajalikuks säilitada strateegiliselt olulised kutsealad ja riiklikult toetatud kutseeksamid, sealhulgas mööbli- ja puidutööstuse jaoks olulise tisleri kutse.

Lisaks tehti ettepanek luua täiskasvanute töövõtupraktika süsteem, mis võimaldaks töötaval inimesel õppida ettevõttes uut ametit ilma, et ta peaks selleks seniselt töökohalt lahkuma, end töötuna registreerima või kutsekooli õppima asuma.

Selline paindlik ettevõttepõhine väljaõpe aitaks inimestel teha karjääripöördeid, toetaks elukestvat õpet ning võimaldaks ettevõtetel leevendada oskustööjõu puudust.

Ministeerium kavandab ettevõtluskeskkonna arendamiseks 413 miljonit eurot

Kohtumisel tutvustas ministeerium ettevõtluskeskkonna reformi, mille kavandatud rahastusmaht on 413 miljonit eurot.

Reformi peamised rahastussuunad on:

• Tööstuse konkurentsivõime kasvatamine – 190 miljonit eurot.
• Väikeste ja keskmiste ettevõtete konkurentsivõime ning ettevõtlikkuse arendamine – 108 miljonit eurot.
• Teadmuspõhine innovatsioon ja tark tööstus – 70 miljonit eurot.
• Digitaliseerimine, automatiseerimine ja tehisintellekti kasutuselevõtt – 45 miljonit eurot.

Täiendavate tegevustena tutvustati tööstuse põhivarainvesteeringute toetamist, juhtettevõtete programmi, suuremahuliste investeeringute toetusmeetmete lävendite muutmist ning ettevõtluskeskkonda mõjutavate regulatsioonide ajakohastamist.

Ministeeriumi ülevaates käsitleti ka erialaliitude toetamise meedet ning tööstuse rahvusvahelistumise edendamist.

Liit ootab konkreetseid lahendusi ja jätkab koostööd

EMTL on varasemalt esitanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile põhjalikud ettepanekud tööstusinnovatsiooni, riigihangete, täiskasvanute töövõtupraktika, kutsehariduse ning erialaliitude arendus- ja eksporditegevuste jätkusuutlikkuse kohta.

Kuigi mitmed ministeeriumi tutvustatud tegevussuunad kattuvad Liidu ettepanekutega, on oluline jõuda üldistest eesmärkidest konkreetsete lahendusteni.

Liidu hinnangul peab Eesti tööstuspoliitika toetama terviklikult nii ettevõtete tehnoloogilist arengut, rahvusvahelist konkurentsivõimet kui ka vajaliku oskustööjõu olemasolu.

Eesti tööstuse tulevik ei sõltu üksnes uutest investeeringutest, vaid ka sellest, kas riik loob ettevõtetele tingimused, mis võimaldavad neil kasvada, areneda ja rahvusvahelisel turul edukalt konkureerida.

Eesti Mööblitööstuse Liit jätkab aktiivset osalemist ettevõtlus- ja tööstuspoliitika kujundamisel ning seisab selle eest, et mööblitööstuse vajadused oleksid riiklikes otsustes esindatud.