EMTL ja WIDENi seminar tõi fookusesse AI kasutamise õiguslikud riskid ettevõtetes

Eesti Mööblitööstuse Liit korraldas koostöös WIDEN Advokaadibürooga praktilise seminari „AI ja õigus“, kus räägiti sellest, kuidas kasutada tehisintellekti ettevõttes turvaliselt ja vastutustundlikult ning milliste õiguslike küsimustega tuleb AI-tööriistade kasutamisel arvestada.

Seminari viis läbi WIDENi vandeadvokaat ja CEO Rainer Ratnik, kes käsitles teemat ettevõtete igapäevatöös ette tulevate praktiliste olukordade kaudu.

Suur tänu Rainer Ratnikule ja WIDEN Advokaadibüroole sisuka koostöö ning väga praktilise seminari eest! Täname ka kõiki osalenud Liidu liikmeid ja ettevõtete esindajaid aktiivse kaasamõtlemise, küsimuste ja arutelu eest.

AI on ettevõtetes juba igapäevane töövahend

Seminari eel kogus EMTL osalejatelt küsimusi ja teemasid, millega ettevõtted AI kasutamisel kokku puutuvad. Küsimustest nähtus, et AI ei ole ettevõtetes enam tulevikuteema, vaid seda kasutatakse juba müügis ja klienditeeninduses, tootmises ja operatsioonides, turunduses, dokumentide ja sisu koostamisel, planeerimisel ning teistes tööprotsessides. Kasutusel on muu hulgas ChatGPT, Copilot, Claude, NotebookLM ja ettevõttesisesed AI-agendid.

Seetõttu muutuvad järjest olulisemaks küsimused, milliseid andmeid võib AI-le anda, kellele kuulub AI abil loodud tulemus, kuidas kaitsta ärisaladust ja isikuandmeid ning kes vastutab juhul, kui AI eksib.

Mööblitööstuse ettevõtete jaoks on need väga praktilised küsimused. Näiteks tuleb hinnata, kas ja millistel tingimustel võib AI-tööriista sisestada kliendi jooniseid, tehnilist dokumentatsiooni, hinnainfot, lepinguid või muud konfidentsiaalset materjali. Ka seminarile eelnevalt saadetud küsimustes tõstatati konkreetselt kliendi jooniste ja konfidentsiaalsete kliendiandmete töötlemine ChatGPT Enterprise’is.

AI aitab, kuid vastutus jääb inimesele ja ettevõttele

Seminari üks keskseid sõnumeid oli, et AI on tööriist, mitte eksimatu teadmiste allikas. AI võib anda väga hea mustandi või kiire analüüsi, kuid ka veenvalt sõnastatud vale vastuse. Seetõttu peab inimene kontrollima nii faktilist õigsust ja loogikat kui ka tulemuse kasutamise lubatavust.

Sama oluline on mõista, et AI eksimuse korral ei lähe vastutus AI-le. Kui AI koostab vigase lepingu, loob probleemse koodi või eksitava turundusteksti, jääb vastutus üldjuhul ettevõttele, tööandjale, teenuseosutajale või otsuse tegijale.

Tähelepanu pöörati ka intellektuaalomandile. AI loodud teksti, pildi, disaini või muu materjali puhul ei saa automaatselt eeldada, et seda võib piiranguteta äriliselt kasutada. AI väljund võib sisaldada või meenutada kolmandate isikute kaitstud materjali ning seetõttu tuleb ka AI abil loodud sisu kasutamisel arvestada autoriõiguse ja teiste intellektuaalomandi õigustega.

Ettevõttes tasub AI kasutamise reeglid paika panna

Ühe praktilise lahendusena käsitleti ettevõtte AI-poliitika loomist ja nn valgusfoori põhimõtet.

Roheline – avalik info, ideed, keeletoimetus, anonüümsed näited, koolitus ja sisemine teadmiste jagamine.

Kollane – sisemised dokumendid, kliendifailid, lepinguprojektid, isikuandmed ja ärikriitiline analüüs, mida kasutatakse ettevõtte poolt heakskiidetud tööriistas ning kehtestatud reeglite järgi.

Punane – ärisaladused, paroolid, tundlikud isikuandmed ja automaatotsused, mille puhul on risk oluliselt suurem.

Seminarilt jäi kõlama väga praktiline soovitus: ettevõte peaks teadma, milliseid AI-tööriistu töötajad kasutavad, milliseid andmeid neisse sisestatakse ja millised reeglid ettevõttes AI kasutamisele kehtivad.

Täname veel kord Rainer Ratnikut ja WIDEN Advokaadibürood väärtusliku koostöö ja praktilise seminari eest ning kõiki osalejaid aktiivse osalemise ja sisuka arutelu eest!

Tutvu seminari materjalidega

Rainer Ratniku seminari „AI ja õigus“ ettekandega saab tutvuda allolevas PDF-is.