Põhikiri

EMTL põhikiri kehtiv

MTÜ Eesti Mööblitootjate Liit

PÕHIKIRI

I Üldsätted

1.1. MTÜ Eesti Mööblitootjate Liit on mööbli- ja puidutööstuse sektoris tegutsevate tööandjate vabatahtliku liikmelisuse alusel tegutsev mittetulunduslik eraõiguslik juriidiline isik oma vara ja pangaarvega. Liidul võib olla oma sümboolika.

1.2. MTÜ Eesti Mööblitootjate (edaspidi Liit) asukohaks on Tallinn, Eesti Vabariik.

1.3. Vähemalt üks kolmandik juhatuse liikmetest kuulub väljavahetamisele volituse perioodi lõppemisel.

1.4. Juhatuse esimeheks ei valita samad persooni rohkem kui üheks volituste perioodiks.

II Liidu eesmärgid ja põhiülesanded

2.1. Liidu eesmärk on puidu – ja mööblitööstuse sektori ettevõtluse ja kaubanduse arendamine ning liikmete huvide esindamine ja kaitse.

2.2. Oma eesmärkide saavutamiseks Liit:

2.2.1. esindab oma liikmete huve sektori majanduspoliitika kujundamisel, osaleb ettepanekute väljatöötamises riigivõimu ja valitsusorganitele seadusandluse täiustamiseks ja kaitseb oma liikmete huve;

2.2.2. arendab koostööd Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliidu ja teiste organisatsioonidega tööandjate ühiste huvide esindamisel ja kaitsmisel;

2.2.3. arendab välissuhteid;

2.2.4. hangib ja vahendab informatsiooni;

2.2.5. kooskõlastab liikmete huve;

2.2.6. korraldab ärikohtumisi, seminare, nõupidamisi ja muid üritusi;

2.2.7. aitab kaasa erialase kutse- ja täiendõppe korraldamisele;

2.2.8. osaleb majandussektori  toote- ja kutsestandardite väljatöötamisel;

2.2.9. jälgib majandussektori arengut ja loob selleks vajaliku andmebaasi;

2.2.10.  tegeleb muude liikmetele ühist huvi pakkuvate küsimustega.

III Liidu liikmelisus ja liikmemaksud

3.1. Liidu liikmed

3.1.1 Liit on avatud organisatsioon ja selles peab olema vähemalt viis liiget.

3.1.2 Liidu liikmeks võivad olla Eestis mööblitootmise ja puidutöötlemisega ning nende toodete müügiga ja selle valdkonna seadmete ja materjalide tootmise, vahendamise, müügiga tegelevad juriidilised ja füüsilised isikud või nende liidud, kes tunnistavad Liidu põhikirja, tasuvad liikmemaksu ja peavad kinni ärieetika headest tavadest. Liidu assotseerunud liikmeks võivad olla Liidu poolt tunnustatud koolitusasutused.

3.1.3 Liit ei vastuta oma liikmete kohustuste eest samuti, kui Liidu liikmed ei vastuta Liidu kohustuste eest.

3.1.4 Liidu liikmeskond jaguneb täis- ja toetajaliikmeteks ning assotseerunud liikmeteks.

3.2. Liidu liikmemaksud

3.2.1. Liikmemaksu jooksvaks majandusaastaks määrab üldkoosolek. Üldkoosolek määrab ka liikmemaksu tasumise tähtajad.

IV Liidu liikmete õigused ja kohustused

4.1. Liidu liikmel on õigus:

4.1.1 valida ja olla valitud liidu juhtorganitesse;

4.1.2. tutvuda Liidu üldkoosolekute ja juhatuse koosolekute protokollidega;

4.1.3. Liidust välja astuda käesolevas põhikirjas sätestatud korras.

4.2. Liidu liikmetel on kohustus:

4.2.1. täita käesolevast põhikirjast tulenevaid kohustusi ja üldkoosoleku otsuseid;

4.2.2. pidada kinni ärieetika headest tavadest;

4.2.3. tasuda jooksvaks aastaks kinnitatud liikmemaksud üldkoosoleku poolt määratud suuruses ja tähtaegadeks.

4.2.4. Kohustuste mittetäitmisest tulenevad piirangud kehtestab juhatus. Piirangute rakendamiskavatsusest informeeritakse liidu liiget eelnevalt.

V Liidu liikmeks vastuvõtmise, väljaastumise ja väljaarvamise kord

5.1. Liidu liikmeks vastuvõtmine

5.1.1. Liidu liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus taotleja kirjaliku või elektroonse avalduse alusel.

5.1.2. Kui juhatus keeldub taotlejat liikmeks vastu võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmise otsustab üldkoosolek.

5.2. Liidu liikmelisuse mitteüleantavus

5.2.1. Liikmelisust Liidus ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda ega pärandada. Füüsilisest isikust liikme surma või juriidilisest isikust liikme lõppemise korral liikmelisus Liidus lõpeb.

5.2.2. Liikmelisus säilib juriidilisest isikust liikme seaduses sätestatud viisil ümberkujundamisel. ühinemise või jaotumise korral tema liikmeõigused lõpevad.

5.2.3. Liikmest teise juriidilise isiku eraldumise korral säilib jaguneva juriidilise isiku liikmelisus.

5.3. Liikmest väljaastumine

5.3.1. Liidu liikmel on õigus avalduse alusel liikmest välja astuda majandusaasta lõppedes.

5.3.2.Väljaastumise soovist teatatakse juhatusele kirjalikult vähemalt kolm kuud enne majandusaasta lõppu.

5.3.3. Punktis 5.3.1. sätestatut ei kohaldata, kui liikme õigusi või kohustusi muudetakse oluliselt või kui liikmeks jäämine ei ole õiglase hinnangu kohaselt võimalik.

5.4. Liikme väljaarvamine

5.4.1. Liikme väljaarvamise otsustab juhatus.

5.4.2. Liikme võib Liidu põhikirjas sätestatust sõltumata välja arvata põhikirja sätete täitmata jätmise või Liitu olulisel määral kahjustamise tõttu.

5.4.3. Liidust välja arvatud liikmele tuleb tema väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada.

5.4.4. Üldkoosolekul on õigus väljaarvatud liikme avalduse alusel väljaarvamise otsus tühistada.

5.5. Liikmelisuse lõppemise tagajärjed

5.5.1 Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta kestel, peab põhikirjaga ettenähtud liikmemaksu tasuma kogu majandusaasta eest.

5.5.2. Isikul, kelle liikmelisus Liidus on lõppenud, ei ole õigust Liidu varale.

VI Juhtimine

6.1. Üldkoosolek

6.1.1. Liidu kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek Üldkoosolekul esindab juriidilisest isikust liiget üks tema nõukogu või juhatuse liige ilma volituseta või volitatud isik, kellele on antud lihtkirjalik volikiri.

6.1.2. üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõigis Liidu juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

6.2. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

6.2.1. põhikirja muutmine;

6.2.2. eesmärgi muutmine;

6.2.3. juhatuse liikmete määramine;

6.2.4. audiitori või revisjonikomisjoni määramine;

6.2.5. aastaaruande kinnitamine;

6.2.6. liikmemaksu ja maksetähtaegade kinnitamine jooksvaks majandusaastaks;

6.2.7. eelarve kinnitamine jooksvaks majandusaastaks;

6.2.8. juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Liidu esindaja määramine;

6.2.9. kaebuste lahendamine juhatuse otsuste peale

6.2.10.Muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

6.3. Üldkoosoleku kokkukutsumine

6.3.1.Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus.

6.3.2. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma siis kui Liidu huvid seda nõuavad kuid mitte harvem, kui üks kord aastas.

6.3.3. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates 1/10 Liidu liikmetest.

6.3..4. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut käesoleva põhikirja punkti 6.3.3. asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.

6.3.5. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva

6.4. Üldkoosoleku läbiviimine

6.4.1. üldkoosolek võib otsuseid vastu võtta, kui selles osaleb või on esindatud üle poole Liidu liikmetest.

6.4.2. Kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv Liidu liikmeid kutsub juhatus kolme nädala jooksul uue üldkoosoleku kokku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev otsuseid vastu võtma sõltumata koosolekul osalenud või esindatud liikmete arvust, kuid üksnes juhul, kui üldkoosolekul osales või oli esindatud vähemalt viis liiget.

6.4.3. Üldkoosolek on pädev otsuseid vastu võtma küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekus osalevad või on esindatud kõik Liidu liikmed.

6.4.4. Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekus osalevad või on esindatud kõik liikmed.

6.5. Üldkoosoleku otsus

6.5.1.Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud Liidu liikmetest või nende esindajatest.

6.5.2. Isiku valimisel loetakse üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai  teistest enam hääli. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku.

6.5.3. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik Liidu liikmed.

6.5.4. Igal Liidu liikmel on üks hääl. Liige ei või hääletada, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist.

6.5.5. Liidu juhatuse või muu organi liige ei või hääletada tema vastu nõude esitamise otsustamisel. Käesolevas punktis nimetatud liikmete hääli ei arvestata esindatuse määramisel.

6.6 Põhikirja muutmine

6.6.1. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud 2/3 koosolekul osalenud Liidu liikmetest või nende esindajatest.

6.6.2. Põhikirjas ette nähtud eesmärgi muutmiseks on vajalik 9/10 liikmete nõusolek. Muutmist otsustanud üldkoosolekul mitteosalend liikme nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.

6.6.3. Põhikirja uuele tekstile kirjutavad alla juhatuse esimees ja üks juhatuse liikmetest.

6.7. Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamine

6.7.1. Liidu või juhatuse liikmel on õigus kolme kuu jooksul üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest esitada avaldus kohtule, kui otsus on seaduse või põhikirjaga vastuolus.

6.7.2. Käesoleva põhikirja punktis 6.7.1. sätestatud korras võib nõuda ka teiste Liidu

organite otsuste kehtetuks tunnistamist.

6.8. Juhatus

6.8.1. Liidu esindamiseks ja töö juhtimiseks valib üldkoosolek kolme kuni viieteistkümne liikmelise juhatuse kaheks aastaks.

6.8.2. Juhatus valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe.

6.8.3. Juhatuse liikme võib üldkoosolek tagasi kutsuda kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral Liitu juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel.

6.8.4. Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule.

6.8.5. Juhatus peab andma Liidu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande.

6.8.6. Juhatuse esimehel ja aseesimehel on õigus esindada Liitu kõigis õigustoimingutes ilma volituseta, teised juhatuse liikmed omavad seda õigust kui on esindatud vähemalt kolm juhatuse liiget.

6.8.7.Juhatus teostab kõiki Liidu juhtimisega seotud toiminguid millised ei kuulu üldkoosoleku ainupädevusse.

6.8.8. Juhatus võib Liidu kinnisasju või registrisse kantud vallasasju võõrandada või asjaõigusega koormata.

6.8.9. Juhatus võtab tööle tegevdirektori ja kinnitab tema töö tasustamise tingimused.

6.8.10.Juhatusel on õigus määrata toetajaliikmete ja füüsilisest isikust liikmete liikmemaksude suurus.

6.9. Juhatuse otsus

6.9.1. Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle kirjalikult või elektroonselt toimunud koosolekus osaleb üle poole juhatuse liikmetest.

6.9.2. Juhatuse otsuse vastuvõtmiseks on nõutav juhatuse kirjalikul või elektroonsel koosolekul osalenud juhatuse liikmete poolthäälteenamus.

6.9.3. Juhatus võib otsuseid vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult või elektoonselt üle poole juhatuse liikmetest.

6.9.4. Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist Liidu poolt.

6.10. Tegevdirektor:

6.10.1.vastutab juhatuse ees üldkoosoleku ja juhatuse otsuste täitmise, majandustegevuse, raamatupidamise ja aruandluse korraldamise eest;

6.10.2. korraldab palgalise aparaadi tööd, võtab tööle ja vabastab Liidu palgalised töötajad, määrab nende kohustuste ja vastutuse määra ja kinnitab palgamäärad vastavalt kinnitatud eelarvele;

6.10.3. võtab juhatuse tööst osa nõuandva häälega;

6.10.4. käsutab Liidu põhi- ja käibevahendeid ja muud vara ning korraldab nende sihipärase kasutamise;

6.10.5. tegutseb Liidu nimel ilma volituseta ja omab õiguse seaduses ettenähtud korras edasi volitada;

6.10.6. tema äraolekul asendab teda tema poolt määratud direktsiooni töötaja;

6.10.7. lahendab muid jooksvaid küsimusi millised ei kuulu üldkoosoleku või juhatuse ainupädevusse.

6.11.Juhatuse ja tegevdirektori vastutus

6.11.1. Juhatuse liige ja tegevdirektor vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumisega, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega Liidule süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt.

6.11.2. Juhatuse liige ja tegevdirektor,  kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitanud süülist kahju Liidu võlausaldajatele, vastutavad võlausaldajate ees solidaarselt Liiduga.

6.11.3. Juhatuse liikme ja tegevdirektori vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest.

6.12. Järelvalve

6.12.1. Üldkoosolek teostab järelvalvet Liidu teiste organite tegevuse üle. Selle ülesande täitmiseks valib üldkoosolek audiitori või revisjonikomisjoni.

6.13. Raamatupidamine

6.13.1. Juhatus korraldab Liidu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele ja heale raamatupidamistavale.

6.14. Majandusaasta aruanne

6.14.1. Majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31 detsembril. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras.

6.14.2. Juhatus esitab aruande üldkoosolekule kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest. Majandusaasta aruandele lisatakse audiitori või revisjonikomisjoni kirjalik arvamus.

6.14.3. Majandusaasta aruande kinnitamise otsustab üldkoosolek.

6.14.4. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.

VII Liidu tegevuse lõpetamine

7.1. Lõpetamise aluseks võib olla:

7.1.1. üldkoosoleku otsus;

7.1.2. pankrotimenetluse alustamine Liidu vastu;

7.1.3. liidu liikmete arvu vähenemine alla viie;

7.1.4. üldkoosoleku võimetus määrata seaduse või põhikirjaga ettenähtud organite liikmed.

7.1.5. Muul seaduses või põhikirjas ettenähtud alusel.

7.2. Liidu likvideerimine

7.2.1. Liidu tegevuse lõpetamisel toimub selle likvideerimine.

7.2.2. Liidu likvideerijateks on juhatuse liikmed. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus.

7.3. Liidu varade jaotamine

7.3.1. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist jaotatakse allesjäänud vara teiste, puidutöötlemise valdkonnas, tegutsevate mittetulundusühingute vahel

7.3.2. Kui vara ei saa jaotada käesoleva põhikirja punkti 7.3.1. alusel, lähtutakse vara jaotamisel seaduses sätestatud korrast.

VIII Ühinemine ja jagunemine

8.1 Liidu ühinemine teiste mittetulundusühingutega ja jagunemine, jaotumise või eraldumise teel, toimub üldkoosoleku otsusel seaduses sätestatud korras.

Kinnitatud üldkoosoleku otsusega 28. aprill 2016. aastal.